Khuyini isiKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko i-Unemployment
IsiKhwama seTjhorensi yabangaSebenziko senzelwe ukunikela ngerhelebho lesikhathi esifitjhani kubasebenzi, kuye ngobujamo obuthileko, lokha nabangasasebenziko, namkha nabangasakghoniko ukusebenza ngebanga lokugula, ngelivu yokuteta namkha yokufumeza begodu sinikela ngerhelebho kwabatlhogonyelwa msebenzi osele ahlongakele kube bekabhadela esikhwameni.
Itholakala bunjani imali efakwa esiKhwameni nokubhadela imivuzo
IsiKhwama sithola imali ngokubhadela ngenyanga okwenziwa basebenzi nabaqatjhi. Umbuso yi-underwriter yesiKhwama begodu kulindelwe bona unikele ngerhelebho leemali ukuhlangabezana nokutjhoda okwenzeka ngeenkhathi ezinengi zokungasebenzi.
Kufanele na bona boke abasebenzi babhadele esiKhwameni seTjhorensi yabangaSebenziko
Ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2002 boke abasebenzi abasebenza ama-awara ama-24 namkha ngaphezulu ngenyanga kufanele babhadele esiKhwameni.
Ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2003, umThetho weTjhorensi yabangaSebenziko ufuna bona abasebenzi bangekhaya nabaqatjhi babo babhadele esiKhwameni.
Amahlangothi alandelako wabasebenzi awakafakwa ekubhadeleni esiKhwameni seTjhorensi yabangeSebenziko:
Abasebenzi abasebenza ama-awara angaphasi kwama-24 ngenyanga
AbaSebenzi bomBuso abahlathululwe ngaphasi kwesiGaba 1 somThetho wabaSebenzi bomBuso ka-1994
Abasebenzi abafunyana umHlalaphasi wezeHlalakuhle womBuso (umhlalaphasi wabadala), kodwana kungafaki isabelo sokurholophala namkha sokondla
Umsebenzi ongena esivumelwaneni sokusebenza nomqatjhi ngomnqopho wokungena esivumelwaneni sebandulo lomsebenzi (i-learnership) njengombana kubekwe esigabeni 18 somThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono ka-1998
Abantu abangena ngaphakathi kweRiphabhligi yeSewula Afrika ngomnqopho wokufezakalisa isiVumelwano somSebenzi, i-Apprenticeship namkha i-Learnership ngaphakathi kweRiphabhligi nayikuthi ekuphelisweni kwaso umthetho ufuna bona umqatjhi namkha ngokuya kwesiVumelwano somSebenzi, i-Apprenticeship namkha i-Learnership, namkha esinye nesinye isivumelwano namkha isibopho abuyisele umuntu lowo enarheni yekhabo, namkha umuntu lowo kufuneka bona atjhiye iRiphabhligi, kanye nomqatjhi wakhe
Abasebenzi abarholiswa kuphela ngenzuzo.
Ingabe kufanele ubhadele esiKhwameni nawufumana umrholo ophezulu
Iye, boke abasebenzi, ngaphandle kwalabo okukhulunywe ngabo ngaphasi kwaka-3.3 ngehla kufanele babhadele esiKhwameni. IsiKhwama njalo ngonyaka sibeka ubukhulu bamazinga wemirholo kilabo ababhadelako. Boke abasebenzi abarhola ngaphezu kwezinga eliphezulu bazakubhadela kuphela ukufika ezingeni eliphezulu kuthi nabangasasebenziko bazakuthola imivuzo elingana nemirholo yabo. Lokhu kutjho bona woke umsebenzi ukusuka ezingeni eliphasi ukuya ezingeni lomnqophisi wekampani kufanele abhadele esiKhwameni.
Ingabe kufanele boke abasebenzi babhadele esiKhwameni
Boke abaqatjhi abaqatjhe omunye nomunye umuntu begodu bamrholele ngekhetjhe namkha ngesihle kufanele bazitlolise nesiKhwama msinyana nabathoma ngemisebenzi yabo njengabaqatjhi. Kumsebenzi womqatjhi ukutlolisa ibhizinisi kanye nokudosa imali efaneleko emrholweni wabasebenzi. Nayikuthi umqatjhi ubhalelwa kukwenza lokhu kunokuhlawuliswa okubudisi azakufumana okwenziwa ngokuya komThetho wokuBhadelwa kweTjhorensi yabangaSebenziko ka-2002. Nayikuthi umqatjhi uyala ukuzitlolisa nesiKhwama begodu akafuni ukudosa imali, abasebenzi bayeleleliswa bona bathintane ne-ofisi eliseduze lomNyango wezabaSebenzi.
Abaqatjhi bakhuthazwa bona bakhambisane neenjamiso zomThetho, njengombana isiKhwama sinikela ngerhelebho kilabo ekade basebenza esele bangenalitho namkha abanganasekelo ngebanga lokupheliswa kokusebenza kwabo.
Khuyini okuthathwa njengomrholo
Ziimali zoke ezibuya kumqatjhi, nanyana ziyikhetjhe namkha ngesihle. Lokhu kufaka iimali zesikhathi esidluleleko namabhonasi, begodu imali ebhadelwako kufanele isuselwe kilokhu. Ukungezelela, yoke imali orhelejwa ngayo ithathwa njengomrholo. Iimbonelo zemali orhelejwa ngayo yimali yamakhambo, yokuzithabisa kanye neyokudla nokuhlala. Ilwazi elinabileko ngemirholo litholakala emihlahlandleleni ye-EMP10 yabaqatjhi etholakala kwa-South African Revenue Service (i-SARS).
Ngokungangani okufanele kubhadelwe esiKhwameni
Umsebenzi kufanele abhadele i-1% yomrholo wakhe wenyanga. Ukungezelela ku-1% ebhadelwa msebenzi, umqatjhi ubhadela i-1% mayelana nomsebenzi munye amqatjhileko. Isibalo soke esibhadelwako ngakho-ke sima-2%. Isibonelo, nayikuthi umsebenzi urhola R1 000 ngenyanga, umqatjhi kufanele adose i-1% yomrholo okuzakuba yi-R10. Ukungezelela, umqatjhi kufanele abhadele i-R10 emsebenzini amqatjhileko. Isibalo soke se-R20 ngakho-ke kufanele sidluliselwe ku-UIF namkha kwa-SARS kuye ngokuthi ngiyiphi efanele ibhadelwe.
Ukubhadela kufanele kudoswe emrholweni wenyanga yanjesi kuphela begodu umqatjhi akakavunyelwa ukudosa ngaphezu kwemali okufanele ibhadelwe ngenyanga. Nayikuthi umqatjhi ubhalelwe esikhathini esidlulileko ukudosa imali, imali esalele emva eyi-2% kufanele ibhadelwe mqatjhi begodu umsebenzi akukafaneli abhadele.
Umqatjhi ukubhadela nini godu njani lokho okufanele akubhadele esiKhwameni
Umqatjhi ubhadela imali esiKhwameni ngaphambi kwelanga le-7 lenye nenye inyanga. Lapho ilanga lekhomba kungasilo ilanga lokusebenza , ukubhadela kufanele kwenziwe ngelanga lokugcina namkha ngaphambi kwelanga lokugcina lokusebenza ngaphambi kwele-7. "Ilanga lokusebenza" kutjho elinye nelinye ilanga elingasuye uMgqibelo, uSondarha namkha ilanga lokuPhumula lesiTjhaba. Ngeminqopho yokubhadela lemali, abaqatjhi labo abazitlolise ngeminqopho yokubhadela umthelo kanye namkha neMali yokuThuthukiswa kwamaKghono (i-SDL), kufanele babhadele imali yabo kwa-SARS. Abaqatjhi abaseleko kufanele babhadele imali yabo bunqopha esiKhwameni.
Ukubhadela ngonyaka
Abaqatjhi bangabhadela inani loke lemali ebhadelwa ngonyaka kuye ngokuthi imali enjalo ibhadelelwa phambili.
Inani loke lemali okufanele libhadelwe kufanele lenziwe kungakapheli unyaka weemali namkha isikhathi sokukoloda begodu kungakapheli amalanga alikhomba ngemva kokuthoma konyaka weemali lowo namkha isikhathi sokukoloda. "Unyaka weemali" namkha "isikhathi sokukoloda" kutjho isikhathi esithoma ngelanga lokuthoma lakaMatjhi wonyaka omunye nomunye, namkha ukuthoma ngelanga lokuthoma lokukoloda kuye ngokuthi ilanga elinjalo liwela ngaphasi konyaka weemali wanjesi, begodu liphela ngelanga lokugcina lakaFeberbari wonyaka olandelako. Umqatjhi akakavunyelwa ukudosela phambili isabelo somsebenzi semali okufanele ayibhadele. Ukudosa kufanele kukhambelane neenkhathi zokubhadelwa komrholo. Nayikuthi kuyaziwa kumqatjhi bona ukubhadela okhunye nokhunye okwenziweko bekungakafaneli namkha bekungakafaneli kubhadelwe, umqatjhi kufanele abuyisele umsebenzi imali leyo namkha imali eyeqileko edosiweko beyabhadelwa khulu mqatjhi, ngaphandle kwemali engakhenge ibuyiselwe umqatjhi siKhwama seTjhorensi yabangeSebenziko. Ukubuyisela okunjalo kufanele kufunwe esiKhwameni seTjhorensi yabangeSebenziko ngonyaka nangemva kokuphela konyaka weemali ofaneleko ngawo okubhadelwa iimali zonyaka kuphela.
Ebujameni bokukhutjhulwa kwemirholo, lokhu kufanele kukhanjelaniswe msinyana ngemva kokuthoma ukusebenza kokukhutjhulwa kwemirholo begodu umehluko phakathi kwemali ekolodwako nesele ibhadelwe kufanele ulungiswe.
Amaforomo we-UI-7 anikelwa boke abaqatjhi njalo ngenyanga ngaphandle kwalokha:
nayikuthi ukutloliswa kusuliwe nayikuthi ukutloliswa kuveza bona umqatjhi ubhadela ngonyaka nayikuthi ukutloliswa komqatjhi kuvezwa njengobhadela kwa-SARS.
Nayikuthi abaqatjhi bathola iforomo elibuyiselwa kwa-SARS (i-EMP201), kutjho bona kufuneka balethe ukubhadela kwabo kwe-UIF kwa-SARS kwesikhathi esithoma ngo-Apreli 2002 ukuya phambili. Kodwana, nayikuthi godu bathola amaforomo we-UI-7; lokhu kutjengisa bona ama-akhawunti wabo nesiKhwama awakatjhugululwa ukutjengisa bona babhadela imali esikhwameni se-UIF ngokusebenzisa i-SARS. IsiKhwama kufanele ebujamenobu sitjelwe ngenomboro yereferensi ye-PAYE (ukuBhadela ngokuya komRholo Wakho) yamabhizinisi wabo eneenomboro ezilitjhumi, khona amatjhuguluko afaneleko azakwenziwa ukukhandela ukukhutjhwa ngomuso kwe-UI7.
Abaqatjhi godu kufanele baqinisekise bonyana ukubhadela ku-UIF kuvela ku-EMP201 begodu ukubhadela kudluliselwa kwa-SARS. IsiKhwama angeze samukela ukuziphendulela, namkha sazibandakanya ekuthintaneni ne-SARS namkha abaqatjhi nakunokuhlawuliswa kanye/namkha inzalo evezwako nayikuthi ukubhadelwa kwalethwa esiKhwameni esikhundleni se-SARS.
Ukubalekela ukuhlawuliswa okungakafaneli nenzalo, abaqatjhi kufanele baqinisekise bona ukubhadela kufika esiKhwameni ngesikhathi esibekiweko, kungaqalwa bonyana iforomo elibuyiswako i-UI-7 litholiwe. Abaqatjhi kufanele bathinte isiKhwama nayikuthi abatholi amaforomo we-UI-7 ngesikhathi esijayelekileko namkha nayikuthi bathola amaforomo ngokungakafaneli.
Boke abaqatjhi okuNgafuneki bona babhadele kwa-SARS kufanele bazalise iforomo UI-7 kungaqalwa indlela, ukobana babhadela kangaki namkha indawo ababhadela kiyo. Nakunganaforomo, umqatjhi kufanele anikele ngelwazi elilandelako elisisekelo ukukhandela bona imali ebhadelweko ingabiwa ngokungakafaneli namkha ingabiwa kwakhona ukwabiwokho:
Indawo nendlela yokubhadela
Isikhathi lapho ukubhadela kwenziwa ngaso kanye nemali ebhadelwako.
Kumsebenzi wabaqatjhi ukubala imali okufanele ibhadelwe esiKhwameni. Amaforomo atjengisa imali okufanele ibhadelwe angeze anikelwa abaqatjhi.
Ingabe isiKhwama sazi njani bona kubhadela bani
IsiKhwama sihlome ibuthelelo lekhompyutha labaqatjhi/labasebenzi lapho yoke imininingwana yokuqathwa yabasebenzi ibekwa khona. Kumsebenzi womqatjhi ukuthumela imininingwana yabasebenzi bakhe esiKhwameni ukuletha ibuthelelo ebujameni banjesi inyanga nenyanga namkha lapho kunetjhuguluko emininingwaneni yomsebenzi. Imininingwana yabasebenzi ibekwa ebuthelelweni begodu lokha umuntu nakaphelelwa msebenzi, isiKhwama singasebenza isibawo ngaphandle kokuriyada. Ngakho-ke kuqakathekile ukuqinisekisa bona abaqatjhi bathumela imininingwana yabasebenzi babo esiKhwameni, khona kuzakulethwa ibuthelelo ebujameni banjesi.
Ingabe kghani boke abaqatjhi kufanele balethe ukuveza kwabo kwenyanga
Iye abaqatjhi kufanele, bafake labo okufuneka babhadele imali yabo ngokusebenzisa i-SARS. Boke abaqatjhi kufanele baveze elinye nelinye itjhuguluko emininingwaneni yabaqatjhi babo msinyana nakwenzeka amatjhuguluko. Nayikuthi amatjhuguluko enzeka njalo ngenyanga, isifungo kufanele silethwe inyanga nenyanga.
Ingabe abaqatjhi ababhadela ngonyaka kufanele balethe ukuveza kwabo
Iye, kanye ngonyaka namkha nakungenzeka kube namatjhuguluko emininingwaneni yabasebenzi.
IsiKhwama sizakwazi njani bona kufanele sikubhadele malini nawungasasebenziko
Kunamalanga (ama-credits) aphiwa abasebenzi nabasebenzako begodu babhadela esiKhwameni. Amalanga la afunyanwa ngendlela elandelako: kwamanye namanye amalanga asithandathu owasebenza njengobhadelako, uzakuthola ilanga linye kuye ngobunengi bamalanga ama-238. Nawuzakufumana woke amalanga ama-238, kufanele kube usebenze njengobhadelako ubuncani bakhona iminyaka emine.
Umsebenzi uthathwa njengobhadeleko esiKhwameni ukusuka ngelanga lokuthoma lokusebenza ukufika ngelanga lapho umsebenzi waphela khona. Isaziso sesikhathi asisebenzileko ngaphambi kokupheliswa komsebenzi sithathwa njengesikhathi abekasisebenza. Kodwana, kufanele kuyelelwe bona ebujameni babasebenzi bangekhaya, bathathwa njengababhadelako ukusukela ngomhlaka 1 Apreli 2003.
UmThetho oTjhugululiweko weTjhorensi yabaNgasebenziko ka-2003 godu utjheja ubujamo lapho umsebenzi wangekhaya anabaqatjhi abangaphezu kwamunye begodu uletha umqondo wokusebenza isikhathi esithileko kilabo basebenzi abanabaqatjhi abangaphezu kwamunye.
UmThetho unikela ngokubhadelwa kwemivuzo lokha umrholo womsebenzi nawuwela ngaphasi kwezinga lalokho ebekakurhola ngaphambilini lokha nakaqatjhwe makhaya woke, isibonelo, nayikuthi umsebenzi usebenzela amakhaya amathathu begodu umrholo sele uwoke uma-R 600,00 begodu uloba umrholo wekhaya linye oma-R 200,00 ufanele kufumana imivuzo, ngombana manje sele arhola kuphela ama-R 400,00 ngombana ulobe ama-R200,00 njengomrholo.
Kuqalwa kuphela ukuqatjhwa okulahleke eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko ukusuka ngelanga lesibawo lokha nakutjhejwa nayikuthi umsebenzi wangekhaya uyasebenza namkha akasebenzi. Godu kubasebenzi bangekhaya ilanga lokuhlongakala komqatjhi lizakuthathwa njengelanga lokungasebenzi. Inani lemivuzo ebhadelwako lizakuquntwa ngokuveza komqatjhi begodu nakungekho ukuveza isiphathiswa esiqalene neembawo sizakuqunta imivuzo esuselwe ekutholakaleni kobufakazi bemitlolo obulethwe esiphathisweni esiqalene neembawo.
Kwenzekani nayikuthi umrholo uba mnengi ubuye ube mncani/uhluka ngamalanga
Nayikuthi umrholo uyaphasi naphezulu/wehluka inyanga nenyanga namkha iveke neveke, ubuncani bomrholo weenyanga ezisithandathu zokugcina buzakusetjenziswa ukubala imivuzo okufanele ibhadelwe.
Mhlobo bani yemivuzo enikelwa siKhwama
IsiKhwama sinikela ngemihlobo emihlanu yemivuzo:
Imivuzo yabangasebenziko isiGaba 17
Imivuzo yokugula (isiGaba 22)
Imivuzo yokuteta (isiGaba 25)
Imivuzo yokufumeza (isiGaba 28)
Imivuzo yabatlhogonyelwako (yokuhlongakala)
isiGaba 31.
Imivuzo yabangasebenziko
Isibawo semivuzo kufanele senziwe kungakapheli iinyanga ezisithandathu zokupheliswa komsebenzi
Imivuzo ibhadelwa ukusuka ngelanga lesibawo
Imivuzo ibhadelwa kuphela nayikuthi ukuqatjhwa kuthatha amalanga adlula kwali-14
Imivuzo ibhadelwa kuphela nayikuthi umqatjhi uphelisa imisebenzi yobhadelako. Nayikuthi umsebenzi uphelisa ukuqatjhwa kwakhe namkha uyalova, akunamivuzo ezakubhadelwa, ngaphandle kwalokha ukuphelisa kungathathwa njengokuqotha okwakhako
Imivuzo ibhadelwa nayikuthi umqatjhi wesisebenzi sangekhaya uyahlongakala
Imivuzo ibhadelwa nayikuthi ikampani iyatjhona (idliwe)
Obhadelako kufanele atloliswe esentheni yezabasebenzi eseduze njengofuna umsebenzi ngokuya komThetho wokuThuthukiswa kwamaKghono ka-1998, ukufumana imivuzo yabangasebenziko. Obhadelako kufanele akghone ukusebenza abe afumaneke khona azakusebenza
Obhadelako kufanele abike ngezinye iinkhathi begodu eendaweni lapho eziquntwe siphathiswa esiqalene neembawo ngokuya komnqopho werejista yabangasebenziko
Obhadelako kufanele afumane ibandulo nerhelebho lezengqondo elikhambelana nomsebenzi nayikuthi utjelwe siphathiswa esiqalene neembawo. Nayikuthi obhadelako uyabhala ukungenela ibandulo ngaphandle kwebanga elizwakalako, obhadelako angeze ayifumana imivuzo
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ukufika emalangeni ama-238 esikhathini esinye nesinye seminyaka emine.
Imivuzo yokugula
Isibawo semivuzo kufanele senziwe kungakapheli iinyanga ezisithandathu sokulisa ukusebenza komsebenzi ngebanga lokugula
Imivuzo ibhadelwa ukuthoma ngelanga umsebenzi alisa ngalo ukusebenza, ngebanga lokugula
Isitifikethi sokwelatjhwa kufanele silethwe ukusekela bona umsebenzi ulise ukusebenza ngebanga lokugula
Imivuzo leyo ebhadelwako imumehluko phakathi kokubhadelwa mqatjhi kanye nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo yomThetho weTjhorensi yabaNgasebenziko. Nasitjheja imali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani lemali etholwako kufanele lingadluli ku-100% yomrholo ojayelekileko obewungatholwa mumuntu ingathana bekasasebenza
Imivuzo ibhadelwa kuphela mayelana neenkhathi zokugula okuthatha amalanga adlula kwali-14
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ukufika ebunengini bamalanga ama-238 esikhathini seminyaka emine.
Imivuzo yokuteta
Isibawo semivuzo yokuteta senziwa ubuncani bakhona iimveke ezibunane ngaphambi kokubelethwa komntwana namkha kungakapheli iinyanga ezisithandathu ngemva kokubelethwa komntwana
Imivuzo ibhadelwa kobhadelako wengubo ngesikhathi asidisi, ngesikhathi sokubeletha namkha ngesinye isikhathi ngemva kwalokho
Imivuzo leyo ebhadelwako mumehluko phakathi kwalokho okubhadelwa mqatjhi nemali ebekwe etjhejulini yemivuzo yomThetho weTjhorensi yabaNgasebenziko. Lokha nawutjheja inani lemali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani lemali etholwako kufanele lingadluli i-100% yomrholo ojayelekileko umuntu ebekangawuthola nayikuthi bekasasebenza.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa bekufike ebunengini bamalanga ali-121. Isibawo semivuzo yokuteta asithikamezi ilungelo lobhadelako lokufumana imivuzo yokungasebenzi. Lokhu kutjho bona umsebenzi angafaneleka kufumana imivuzo yabangasebenziko nayikuthi umsebenzi uphelelwa msebenzi
Nayikuthi kunokujika endleleni namkha ukubelethwa buthule, imivuzo ibhadelwa kungakadluli amalanga asithandathu ngemva kokubuya endleleni/ukubeletha buthule.
Imivuzo yokufumeza
Isibawo semivuzo kufanele senziwe kungakapheli iinyanga ezisithandathu ngemva kwelanga lomlayo wokufumeza okhutjhwe yiKhotho enegunya
Umntwana ofumeziweko kufanele abe ngaphasi kweminyaka emibili
Mbhadeli munye kuphela wababelethi abafumezako ongenza isibawo semivuzo
Umntwana kufanele afumezwe ngokuya komThetho wokuTlhogonyelwa kwabaNtwana ka-1983
Isikhathi umbelethi angasebenzi ngaso kufanele asisebenzisele ukutlhogomela umntwana
Imivuzo ibhadelwa ukuthoma ngelanga iKhotho enikela ngalo umLayo wokuFumeza
Imivuzo ebhadelwako mumehluko phakathi kwemali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo. Godu lokha nasitjheja imali ebhadelwa mqatjhi nemali ebekwe kutjhejuli yemivuzo, inani loke lemali etholiweko kufanele lingadluli i-100% yomrholo ojayelekileko umuntu ebekangawuthola ingathana bekasasebenza.
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ebunengini bamalanga ama-238 wesikhathi seminyaka emine.
Imivuzo yabatlhogonyelwako (ukuhlongakala)
Umlingani otjhadwe isikhuwa/othethwe isintu angenza isibawo semivuzo kungakapheli iinyanga ezisithandathu. Umntwana otlhogonyelwako angenza isibawo semivuzo nayikuthi umlingani otjhadwe isikhuwa/isintu wenze isibawo kungakapheli iinyanga ezisithandathu zokuhlongakala kobekabhadela esikhwameni.
Imivuzo ibhadelwa umlingani otjhadwe isikhuwa/isintu namkha umlingani otjhadwe ngesintu wombhadeli ohlongakeleko, lokha nakwenziwa isibawo
Isibawo kufanele senziwe eforomini elibekiweko esentheni eseduze yezabasebenzi
Omunye nomunye umntwana otlhogonyelwa ngobhadela esikhwameni ongaphasi kweminyaka ema-25 kufanele afumane umvuzo nayikuthi akunamlingani osaphilako
Ngokuya kwamalanga aphiwa wona, imivuzo ingabhadelwa ebunengini bamalanga ama-238 wesikhathi esinye nesinye seminyaka emine
Imivuzo ibhadelwa ngokulingana nemivuzo yokungasebenzi ebeyingabhadelwa, nayikuthi obhadela esikhwameni usaphila.
Ingabe kunini lapho obhadelako kungakafaneli athole imivuzo
Nayikuthi obhadelako uthola iPentjhini kaRhulumende yezeHlalakuhle yangenyanga (engafaki isabelo sokurholophala namkha sesondlo). Ipenthjini yenyanga ebuya kuRhulumende itjho isabelo esinikelwa abadala nguRhulumende ngokuya komThetho weRhelebho lezeHlalakuhle njengombana utjhugululiwe
Nayikuthi obhadelako uthola imali kumLilisi wesiKhwama ngebanga lokugula namkha ukulimala okubange ukungasebenzi kwesikhatjhana namkha kwakanomphela kobhadelako
Nayikuthi obhadelako uthola imivuzo ebuya kwesinye nesinye isikhwama sabangasebenziko namkha ihlelo elihlonywe ngokuya komThetho weTjhebiswano lezabaSebenzi
Nayikuthi obhadelako ubhalelwa kukhambisana neenjamiso zomthetho weTjhorensi yabaNgasebenziko
Nayikuthi obhadelako ujanyisiwe ekufumaneni imivuzo ngombana kade asebenza begodu athola imivuzo namkha wenze ukukhwabanisa okukhambelana ne-UIF
Nayikuthi obhadelako ulisile emsebenzini.
Ukurarulula imiraro
IsiKhwama seTjhorensi yabangeSebenziko sihlome amaKomiti weemFunda wokuDlulisa iinQunto ukuqalana nemibango kiwo woke amaphrovinsi. Umzuzi owoniweko angadlulisela isiqunto phambili ngokuzalisa abe alethe iforomo elivunyelweko (i-UI 12) ngokulisa yena namkha ngeposo etlolisiweko ukuphikisa isiqunto sakaKomitjhinara namkha sesiphathiswa esiqalene neembawo ngokuya kwesigaba 37 eKomitini yeemFunda yokuDluliswa kweenQunto esentheni yezabasebenzi efaneleko yomNyango wezabaSebenzi.
Khuyini umsebenzi womqatjhi ngemva kokupheliswa komsebenzi
Ilwazi elikhambelana nomsebenzi namkha abasebenzi lizakulethwa ebujameni banjesi ukutjengisa ubujamo banjesi
Kuyelelisa ebekubasebenzi ukutjhinga e-ofisini eliseduze lomNyango wezabaSebenzi.
Ingabe umqatjhi uzisula njani esiKhwameni
Abaqatjhi bangathinta isiKhwama namkha elinye nenye lama-ofisi womNyango wezabaSebenzi babawe bonyana ukutloliswa kusulwe. Inomboro yereferensi ye-UIF nelanga okwaphela ngalo isikolodo kufanele kuvezwe ngazo zoke iinkhathi. I-UI-19 esebujameni banjesi kufanele ilethwe esiKhwameni ngaphambi kokuvalwa kwama-ofisi.
Ingabe umqatjhi uyitlolisa njani ibhizinisi etjha nesiKhwama
Amaforomo azalisiweko akukafaneli adluliselwe kwa-UIF nawufuna ukutlolisa kodwana angalethwa kwelinye nelinye i-ofisi lendawo lomNyango wezabaSebenzi khona kuzakuthathwa isiqunto sokugcina, namkha
Abaqatjhi godu bangasebenzisa ifeksi ekhethekileko ngokubetha inomboro ethi 086 712 2000
Ukutloliswa kungenziwa ngomtato enomborweni ethi 337 1680
Amaforomo azalisiweko angaposelwa kwa-UIF, Pretoria, 0052. Sibawa utjheje bona iposo ibhadelwa kizo zoke izinto eziposelwa isiKhwama.
Ingabe kuzakuthatha isikhathi esingangani ukutloliswokhu
Koke ukutloliswa kuzakuphethwa kungakapheli ama-awara ama-48 wokwamukelwa kwamaforomo weembawo.
Uzakwazi njani umqatjhi bona umsebenzi wakhe utloliswe nesiKhwama
Nayikuthi iforomo UI-19 elizalisiweko lilethiwe mayelana nabasebenzi abaqatjhwe mqatjhi, ukuqinisekiswa kokutloliswa kuzakudluliswa.
Ingabe abasebenzi banikelwa inomboro yereferensi ehlukileko
Inomboro yereferensi inikelwa umqatjhi begodu boke abasebenzi boke abasebenza ngaphasi komqatjhi lowo "bawela" ngaphasi kwenomboro yereferensi yomqatjhi. Nakunemibuzo, kuqakathekile bonyana inomboro yereferensi yomqatjhi kanye nenomboro kamazisi womsebenzi ivezwe.
Nayikuthi ibhizinisi sele litloliswe nesiKhwama ingabe inomboro yereferensi efanako ingasetjenziselwa ukutlolisa umsebenzi wangekhaya
Awa. Umsebenzi wangekhaya kufanele atloliswe ayedwa.
Izinto ezilandelako kufanele zitjhejwe:
UmThetho wokuBhadela eTjhorensini yabaNgasebenziko ka-2002 (umThetho wenomboro 4 ka-2002) uhlathulula "umsebenzi wangekhaya" njengomsebenzi owenza umsebenzi wangekhaya ekhaya lomqatjhi wakhe begodu ufaka osebenza esivandeni, umuntu oqatjhwe njengomtjahyeli wekoloyi kanye nomuntu otlhogomela omunye nomunye umuntu kilelokhaya, kodwana kungafaki osebenza eplasini
Ngokuya komThetho okukhulunywe ngawo ngehla, abasebenzi bangekhaya nabaqatjhi babo kufanele babhadele esikhwameni se-UIF ukusuka ngomhlaka 1 Apreli 2003. Ukutloliswa angeze kwenziwe kuthome emva
Lapho ikhaya linye liqatjhe abasebenzi bangekhaya abangaphezu kwamunye, kutloliswa munye kuphela
Nayikuthi umsebenzi wangekhaya usebenza abaqatjhi abangaphezu kwamunye omunye nomunye umqatjhi kufanele atlolise ngokwehluka begodu aqinisekise bona umsebenzi wangekhaya utlolisiwe. Okungehla godu kusebenza kubasebenzeli nabagcinimali abaphethe iindaba zomqatjhi wangekhaya odlula munye
Ukutloliswa okuhlukileko godu kuyafuneka lapho umqatjhi owenza imali godu amqatjhi wangekhaya. Ukutloliswa nokubhadelwa kokuphosela kwabasebenzi bangekhaya kungahle kungafakwa kilokho kwekampani
Abantu abaqatjhwe mabhizinisi enzelwa emakhaya abathathwa njengabasebenzi bangekhaya
Abantu abaqatjhwe makoporasi abafana nabasebenza eemvandeni namkha abahlwengisako eendaweni ezihlala abantu abanengi nabo abathathwa njengabaqatjhwe makhaya wangeqadi
Kuthathwa njengokukhwabanisa lokha abazuzi abathola imivuzo babuyela emsebenzini, kodwana babhalelwe kukwazisa isiKhwama ngobujamo babo obutjha begodu baragele phambili nokudosa imivuzo.
Imitlolo esekelako efuneka lokha abasebenzi nabenza isibawo semivuzo ye-UIF
ImiVuzo eJayelekileko
ImiVuzo yokuTeta
ImiVuzo yokuGula
ImiVuzo yokuFumeza
ImiVuzo yabaTlhogonyelwako
Ubufakazi bokutloliswa kofuna umsebenzi
Umbiko ozeleko wezokwelatjhwa (nawukhona)
Isitifikethi sokuhlongakala sakamufi nasikhona obhadelako: isibawo asizukutjhejwa nesitifikethi sokuhlongakala esitjhili. Mlayo okhutjhwe eSewula Afrika mNyango weeNdaba zeKhaya ozakwamukelwa
Ikhophi eqinisekisiweko yesitifikethi samabeletho somntwana ofumezwako
Incwadi yelobolo (nayikhona)
Ikhophi eqinisekisiweko yomlayo wokufumeza
Ubufakazi bokuya esikolweni (singasebenza kibo boke abatlhogonyelwako abaphakathi kwemiyaka ema-21 nema-25)
Incwadi yesifungo (Yalowo omtjhadileko)
Ukwazisa isiphathiswa esiqalene neembawo nayikuthi uthome ukusebenza ngesikhathi uthola imivuzo ye-UIF ngesikhathi esifanako
Bonyana kubulelesi ukusebenza bewuthole imivuzo ngesikhathi esifanako
Ukuzibika ngazo zoke iinkhathi namalanga abekwe siphathiswa esiqalene neembawo lokha nawuyeleliswa bona wenze njalo
Ukungenzi isitatimende esimamala
Ukungalindi bekuphele isikhathi ukwenza isibawo semivuzo
Ukungalindeli ukufumana eminye imivuzo ye-UIF lokha nawulisa umsebenzi
Ukungalethi iimbawo ezimamala nawenza iimbawo zemivuzo
Ukungali ngaphandle kwebanga ukungenela ibandulo nerhelebho lezengqondo lomsebenzi nawuqatjhwako
Ungazibekeli kude bewungathatheli ehloko imilayo yesiphathiswa esiqalene neembawo.
Imininingwana yokuthintana
Inomboro ye-Akhawunti ye-Bhanka iGatja iHlangothi
FNB 62052400547 25-31-45 (abaqatjhi babasebenzi bangendlini kuphela)
FNB 51420056941 25-31-45 (Abaqatjhi abenza imali)
I-Adresi yomakho:
I-Adresi yeposo:
Umtato: 012 422 4000
Ama-Ofisi wamaPhrovinsi namaSentha wezabaSebenzi
Umtato: 337 1700
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
AmaSentha wezabaSebenzi
